Nüüdsest on fookuses tervislikud eluviisid

05/09/2014

IMG_4387-1024x682

2013. juulis osalesin rahvatriatlonil, kus etappide pikkused järgmised: ujumine ca 350 meetrit, rattasõit ca 24 kilomeetrit ja jooks ca 4,2 kilomeetrit. Üksikuna võttes on need alad jõukohased enamusele inimestest. Üheskoos ja järgemööda läbides aga panevad esmalt mõtlema, siis pingutama ja lõpuks ennast kiruma. Kokkuvõttes võib öelda, et läbisin selle katsumuse, aga olin endas tõsiselt pettunud. Ma ei olnud ju nii viletsas vormis? Mis siis juhtus? Hilisemalt võistluse pilte vaadates sain aru küll, mis juhtus. Noorest atleedist oli pilt kaugel. Pigem mingi vormitu kogus… sülti.

Vajadus muutuda hakkas ennast vaikselt koguma minu sees. Põletavaks muutus ta 15. august 2013, kui ma võtsin vastu otsuse, et AITAB! – nüüd muutun ja teen seda läbi oma välimuse muutmise. Nüüdsest on fookuses tervislikud eluviisid ja enda väljanägemise muutmine läbi spordi.

Sama aktiivne nagu liigutamises, olin ma ka kõiges muus. Seega, oli vaja motivaatorit. Minu lahenduseks, et ma püsiksin oma valitud rajal, oli see, et vedasin kihla ühe tuttavaga: pean ühe aastaga kaaluma 20 kilo vähem (stardikaaluks valisime 100 kilo).

Minu toitumine nägi välja selline: hommikupuder koos Põltsamaa maasikamoosiga ja teraviljavõileib, millel katteks või, vorst ja juust ning kõrvale kohv piimaga, lõunaks lihapraad koos õunaga, õhtul taaskord võileivad või midagi tummisemat (pelmeenid hapukoorega näiteks – ning mitte alla ühe paki). Iganädalaselt oli kindel visiit, kas McDonald’sisse (kindlustamaks USA toetust Eestile võimaliku invasiooni puhul) või Hesburgerisse (tööandja on Soome taustaga…).

Muutused algavad

Pärast kaalulangetamise projekti alustamist menüü muutus pisut: hommikusele teraviljavõileivale, lisandusid salatileht, kurk, tomat (tugev pööre tervislikkuse poole!); lõunaks Selveri pastasalat koos õunaga; õhtul võileib, sama kattega, mis hommikul. Harvadel juhtudel sõin lõunaks suppi.

Selle menüüga sain hakkama kuni 2014 aasta märtsini. Selleks hetkeks oli selge, et nii enam ei toimi ja on vaja muutust. Sellest muutusest aga hiljem.

Lisaks toitumise muutmisele otsustasin, et füüsilise tegevuse kogust tuleb oluliselt suurendada. Enamasti käisin jooksmas.

Toitumisest sõltub palju

Teadupärast on võimalik teha meeletutes kogustes sporti ja ikka välja näha nagu maailma kõikide näljahädade põhjustaja. Näiteks sumo: mehed higistavad päevad läbi, aga söövad ka sellistes kogustes, et nende kehakaal püsib tavainimese omast mitu korda suurem. Mida siit järeldada? Toitumisest sõltub palju. Selle mõtte järel vähendasin tarbitavaid koguseid, hakkasin pisut valima, mida suhu panin – näiteks jäi saia söömine ära.

Ja siis hakkasid tervislikud eluviisid tooma tulemusi

Esimene ja suurim muutus oli väljanägemises. Liigsed kilod olid vähenenud ning mai keskpaigaks saavutatud kaal 82 kilo on lähedal eesmärgile. Teine muutus väljendus suhtumises: ei ole võimatuid asju, kõike on võimalik teha. Ajapikku lisandus sellele ka teine mõte: kõike on võimalik teha, aga mõistusega. Eriti puudutab see sportimist. Vanus on selline, et igasuguste lolluste tagajärjel saadud traumad paranevad paari nädala asemel paari kuuga.

Tulemused näitasid paranemist ka kõikides sportlikes valdkondades: jooksin kiiremini ja rohkem; vabavõitluses suutsin kauem vastu pidada; jõudu tuli juurde. Erilist rõõmu valmistas vähenev vööümbermõõt.

Olulise muutuse saavutasin märtsis 2014. Mis siis juhtus?

Vastumeelselt olin lubanud ennast 2013. aasta augusti alguses registreerida seminarile, mis toimus Londonis 21 – 24.03.2014. Seminari peaesinejaks oli minule TÄIESTI tundmatu kodanik nimega Anthony Robbins. Hakkasin uurima, kes see kodanik on. Youtube´i videod tekitasid huvi ja 20. märtsil Londonis lennukilt maha astudes olin ootusärev..

Jättes kõrvale kõik muu, mida Londonis kogesin ja mis andis meeletu panuse minu üldisele kogemusele, siis saan väita, et Robbinsi seminar oli minu jaoks silmade avajaks. Suurim muutus, mis mind (ootamatult) tabas, oli muutus suhtumises. Avatud mõttemaailm ümbritsevasse ja positiivne, elujaatav suhtumine oli see, millega ma tagasi tulin. Lisaks sellele ka arusaam ja teadmised sellest, et mida ma tegema pean, et oma kaalulangetamist jätkata. Koolitusel võtsin vastu 10-päevase väljakutse muuta radikaalselt oma toitumist ja elada need 10 päeva vegan-toidul. Nüüd ei olnud ka väljakutsest kõrvale hiilimine lihtne: koos minuga pingutas 50 koolitusel osalenud eestlast.

Minevikku pidi jääma kohvi joomine, koos kohviga loobusin piimatoodetest, lihast, magusast, nisujahutoodetest, karastusjookidest. Minul läks lihtsamalt, sest alkoholi pole ma kunagi tarbinud ja suitsetanud ka mitte. Ärajäänud toidu asemele tulid köögiviljad ja puuviljad – sisuliselt kõik, mis roheline. Pisut punast ja kollast ka. Kohvi asemele tekkis üleöö sidrunivesi. Minu toidulaud muutus kardinaalselt ja on jäänud selliseks alates 10-päevasest väljakutsest. Selle 10 päeva jooksul langes mu kehakaal 3 kilo! See andis indu jätkata uue toitumisega ja vaadata, kuhu see muutus mind välja viib.

Tänane päev

Täna ei saa ma ennast tituleerida taimetoitlaseks. Minu toidulaud koosneb täna 95 – 98 % ulatuses taimsest toidust. Ainsad kõrvalekalded liha suunas on paari nädala tagant toimuvad grillimised või siis kord kuus toimuvad suitsusingi tarbimised. Lihatoodete osas on toimunud radikaalne muutus: minu poolt tarbitav liha PEAB olema mahetoode. Seetõttu eelistan ka sinki osta väiketootjalt, kes ostab oma lihakered väikefarmerilt.

Pärast koolitust on minu elu muutunud paljuski. Ma olen kaasatud erinevatesse projektidesse, olen asunud ennast koolitama, mulle on pakutud uusi väljakutseid, millest nii mõnegi realiseerumist ootan innuga. Olen täna enesekindel oma helge tuleviku osas, sest olen saanud endale suure hulga kontakte, kes mind toetavad, kannustavad ja innustavad.

Minu suurimaks motivaatoriks on minu esialgne kaalulangetamise projekt. Antud projekti eesmärk oli kaotada 20 kilo 12 kuuga. See tähendab ca 1,7 kilo kuus. Tänaseks on minu kehakaal 82 kilo ja selle tulemuse olen saavutanud 9 kuuga ehk keskmine kaalukaotus on olnud 2 kilo kuus. Võttes arvesse aga tegelikku teavet, siis ma ei välista, et minu esialgseks lõpptärminiks, 31.08.14, suudan kaotada 25 kilo. Challenge is on! Who will dare to join me?

 Autor: Eric Noormets, kes osales Londonis UPW koolituse 2014. aastal.