info@eduakadeemia.eeMeil käib päeva jooksul peast läbi keskmiselt 60 000 mõtet ning 80% neist on negatiivsed ja 95% korduvad. Bioloogiliselt on meil kaasasündinud kalduvus mõelda negatiivseid mõtteid rohkem kui positiivseid. Evolutsiooniliselt on see olnud vajalik, kuna meie esivanemad pidid ellujäämise nimel mäletama ja märkama halba.
5. septembril toimub tasuta veebiseminar “7 sammu teadlikult õnnelikuma elu poole”, kus teeme nendest pikemalt juttu ja 3 Edu Akadeemia asutajat jagavad sinuga oma praktilisi ideid .
Tänapäeva olud on aga muutunud ja meil ei ole vaja enam olla pidevalt valmis põgenemiseks ja võitlemiseks. Samas meie aju on selle aja jooksul väga vähe muutunud ning töötab samadel põhimõtetel nagu 12 000 aastat tagasi.
Küll aga on meil oma esivanematest palju suuremad teadmised aju toimimisest ja sellest, kuidas seda enda kasuks tööle panna.
Uuringud on kinnitanud, et umbes 80% meie elu kogemustest sõltub sellest, millised on meie harjumuslikud mõttemustrid ja uskumused ning ainult 20% sõltub välistest tingimustest.
Seega on meele uuendamine ehk oma uskumuste, mõtteviiside ning mõttemustrite muutmine iga inimese muutuste põhialuseks.
Esmalt tuleks õppida märkama ja tuvastama oma automaatseid mõtteid. Alles siis kui teadvustame, mida me ühes või teises olukorras mõtlema kaldume, saame hakata neid mõtteid vaidlustama ja valima.
Selleks sobib hästi järgnev harjutus: kirjuta oma negatiivsed mõtted üles ning esita neile väljakutse, küsides: “Kas ma absoluutselt tean, et see mõte vastab tõele?”; “Millist muud mõtet ma selle mõtte asemel võiksin mõelda? või “Milline mõte oleks antud olukorras kõige armastavam?”
Robin Sharma, kes on üks parimaid näiteid suurepärasest oskusest juhtida oma mõtteid, on öelnud nii: “Mida teadlikum sa oled, seda paremaid valikuid sa teed ja mida paremaid valikuid sa teed, seda paremaid tulemusi võid oodata”.
Sama reegel kehtib ka mõtete kohta – mida teadlikum sa neist oled, seda paremaid mõtteid valid ja mida positiivsemaid mõtteid valid mõelda, seda paremini ennast tunned. Muutes mõtteid mingist olukorrast, muudad sa tegelikult ka seda olukorda. Mõtetel on tohutu mõju sellele, kuidas me ennast tunneme ja millisena oma elu kogeme. Õnnelikuma elu valem on peidus sinu võimes valida mõelda positiivseid mõtteid.
Aga kuidas siis treenida oma meelt mõtlema positiivsemalt? Selleks on olemas päris mitu võimalust.
Esiteks, kuna 95% meie mõtetest kipuvad olema korduvad, siis meele uuendamiseks on suurepärased vahendid raamatud, loengud või koolitused, kust saad ammutada uusi teadmisi, mõtteid ja vaatenurki.
Teiseks on olemas päris palju häid harjutusi, mis aitavad treenida meelt märkama rohkem positiivset, kui ta on seni harjunud. Tutvustan sulle kahte väga tõhusat harjutust, mida soovitan teha 21- 40 päeva järjest.
HARJUTUS NR 1. TREENI OMA AJU MÄRKAMA POSITIIVSET
Hakka otsima head enda ümber ja salvesta häid kogemusi sügavamalt. Märka enda ümber asju, mis on sinu jaoks ilusad või meeldivad. Pööra teadlikult tähelepanu kõigele heale, mida suudad märgata – olgu selleks positiivne mõte, tunne, maitse, heli, lõhn või visuaalne pilt.
Mida enam sa headele asjadele tähelepanu pöörad, seda enam hakkab sinu aju neid tähele panama. Võta aega ja naudi meeldivat 30 sekundi jooksul. Nii salvestub iga hea kogemus sügavamalt sinusse ja aitab vallandada rohkem “heaolu” hormoone.
HARJUTUS NR 2. HARJUTA TÄNULIKKUST
Tänulikkuse harjutamine on üks kõige kiiremaid ja tõhusamaid meetodeid meele treenimiseks negatiivselt kalduvuselt positiivsele.
Kõige tõhusam viis tänulikkuse treenimiseks:
Pane igal õhtul kirja vähemalt 10 asja, mille eest sa oled tänulik.
Näiteks: Ma olen tänulik, et mul on hea tervis. Ma olen tänulik, et ma täna kordagi ei vihastanud. Ma olen tänulik, et ma näen jne.
Autor: Sirly Jõgi
