Ülemaailmne majanduskriis on möödapääsmatu

10/03/2016

Kas majanduskriis tuleb, selles pole küsimus. Õigem oleks pärida, millal ta tuleb. Miks ta tuleb, sellest rääkis meile raamatute “The Crash Course” ja “Prosper” autor Chris Martenson.

Chris_Martenson_full_profile

Maailma kõige suurem oht on liiga suured võlad ning seda olukorda ei ole võimalik kuidagi enam parandada. Maailmas, k.a. maailma juhtivad pangad, on laenatud kaks korda suurema intressiga raha, kui on sissetulekute kasvu protsent, ja nii juba 45-50 aastat. Probleemi tekitab see, et vastutavad isikud töötavad selle nimel, et laenamine (eraisikute ja korporatsioonide poolt) jätkuks, kuid selline majandamine ei ole jätkusuutlik ning kui “mull lõhkeb”, saab see olema väga raske situatsioon.  

Isegi kui on riike, kellel puudub võlakoormus (või on teiste riikidega võrreldes väike nagu Eestis), ei jää kriisist puutumata ka nemad. Maailma majandus on täna nii kombineeritud, et kõik sõltuvad kõigist. Kui kriis on käes, ei jõua meieni enam ressursse, mis täna on kättesaadavad ja aitavad ettevõtetel toimida. Majanduskriis hävitab paljud ettevõtted, paljudel teenuseosutajatel pole enam tööd (näiteks finantsnõustajatel, raamatupidajatel) jne. Lisaks ei ela Eesti ega ükski teine riik ära ainult omatoodangust. Sellel, et me oleme kõik ükteisest sõltuvad, võivad olla väga tõsised tagajärjed.

Lisaks saavad ilma võlgadeta riigid mõjutatud investeeringutest. Kriis rikub mõneks ajaks paljusid väljavaateid. Valuuta väärtus tõuseb liiga kõrgele või langeb liiga madalale ning rahvas ei saa enam osta, sest kaup on liiga kallis või ei ole lihtsalt midagi valida.

Mis hoiab elus majanduslikku heaolu?

2008. aasta kriisi ajal olid maailma suurimad pangad väga lähedal pankrotile ja sellega koos oleks hävinud kogu maailma finantssüsteem, sest kõik on omavahel põimunud. Maailma pankurid hakkasid kartma ning olukorra lahendamiseks paisati turule triljonite dollarite väärtuses raha. Selle tulemusena loodeti kasvatada varade väärtust, k. a. aktsiate ja väärtpaberite oma, ning intressid langesid.

Pankurite lootus oli, et rahvas näeb majanduslikku heaolu ning tarbib ja investeerib selle tulemusena rohkem ja turg taastub kiiresti.

Teine võimalus oli viia alla väärtpaberite tootlus, et inimesed rohkem laenu võtaksid. Seda nad tegidki, aga suuremad laenajad olid

suurkorporatsioonid, kes kasutasid laenatud raha oma ettevõtte aktsiate tagasiostmiseks. Nad laenasid raha ühe protsendiga ning ostsid tagasi aktsiad, mis tootsid dividende ~ 2,3% kõrgema määraga. Nii teevad nad raha ja hoiavad aktsiate väärtust kõrgel. Korporatsioonid on teinud seda umbes viimased 2 aastat. Tavaliselt on lõpptulemuseks see, et seda tehakse liiga palju ja valel ajal. Hulgaliselt ettevõtteid on võtnud laenu, et tagasi osta oma aktsiad ja läinud sellepärast pankrotti. Kriisi tulles on hästi näha, missugune ettevõte on liiga palju laenu võtnud.

Aktsiate väärtus läheb üles-üles-üles, sest pangad “viskavad” turule aina rohkem raha, kuid ka keskpangad on leidnud ennast olukorrast, kus nad ei jõua anda peale nii palju raha kui turg “nõuab”, et aktsiaturgu tõusujoones hoida. Tulemusena on turg hakanud seiskuma.

On suur viga “printida” heaolu. Pangad suunavad turule raha, inimestel on hetkeks hea olla, kuid see on võlts heaolu, mis on kestnud liiga kaua.

Tõeline heaolu on see, kui inimesed ja ettevõtted investeerivad tuleviku nimel – iseendasse, enda oskustesse, oma valdustesse, varustusse, arengusse ja uuringutesse. Suurkorporatsioonid ei ole juba aastakümneid peaaegu midagi investeerinud uuringutesse ja arengusse. Nad mängivad ainult finantsmänge. Märk tõusvast aktsiaturust ei viita täna tervislikule majanduskasvule. Täna on aktsiaturgude tõus tõestus sellest, et pangad prindivad triljoneid dollareid raha.

Kuidas majanduskriisile vastu minna?

Chris Martensoni sõnul oleme meie generatsioon, kes peab hakkama saama suurimate piirangutega kui elaeski varem on saadud. Veevarud kaovad miljonite inimeste jaoks, mullamaa, kus toitu kasvatada, on kadumas, paljud liigid surevad välja jne. Sellist olukorda pole iial varem olnud. Me peaksime mõtlema, kuidas hakkama saada nende piirangutega veel suuremas maailmas, et meie lapsed saaksid elada jõukas majanduslikus ja ökonoomses keskkonnas ning et ka neil oleks tulevikus häid võimalusi. See on täiesti võimalik, kuid hetkel liigume me suunas, mille tulemusena jätame endast maha hullema maailma.

Lahendus inimestele sellises majanduslikus olukorras on muuta ennast vastupidavamaks, ütleb Chris. “Sa peaksid olema valmis selleks, mis võib tulla, ning sul peaks olema kogutud reserve.”

Kuidas täpselt eesolevaks majanduskriisiks ettevalmistuda ning sellest kasu saada, vaata siit.

Veebiseminar: Kuidas järgmiseks majanduslanguseks valmistuda ja sellest kasu saada