Oled see, millest mõtled!

06/09/2020

Webinar Rita Rätseppaga teemal “Oled see, millest mõtled!” oli äärmiselt põnev ning täis palju häid ideid ja praktilisi nõuandeid.

Webinari salvestus on saadaval Teadlikult Õnnelik Mina kogukonna platvormil, kus igakuiselt sarnastel teemadel sisu ja külalisi sinuni toome.

Vaata Teadlikult õnnelik mina kogukonna kohta lähemalt siit

Käsitlesime webinaril järgmisi teemasid:

  • miks on oluline märgata, jälgida ja suunata oma mõtlemise fookust ning kuidas seda teha;
  • kuidas ja miks tekib hirm ning kuidas aidata endal ja oma lähedastel sellega paremini toime tulla;
  • kuidas tekib ärevus ja millised on võimalused selle leevendamiseks.

ÄREVUS

Alustame viimasest punktist – millest ärevus üldse tekib? See tekib siis, kui meil ei ole turvatunnet ega pidepunkti, millele toetuda, ning meil on teadmatus tuleviku osas.

Mida teha, et ärevusest üle saada:

  • Abiks võivad olla toetuslaused, jõulaused, sisendused (afirmatsioonid), nt: “Tegelikult on ju kõik hästi.”, “Ka see on mööduv!”, “Kõik on hästi!”, “Kui suurt pilti vaadata, siis tegelikult pole ju hullu midagi!”.
  • Olukorra tunnistamine ja aktsepteerimine sellisena, nagu see on.
  • Fookuse muutmine – keskendumine sellele, mida ise saab muuta ning mis on hästi.
  • Tule tähelepanuga peast füüsilisse kehasse – selle tagajärjel toimub rahunemine. Hinga sügavamalt ja teadvusta oma hingamist.

Ärevus tuleb tihtilugu ka sellest, kui me arvame, et asjad ei tohiks halvasti olla. Ent see on normaalne – vahel on ka halvasti. Elu käibki üles-alla. Mingil hetkel peab olema midagi kehvasti, et teisel saaks jälle hästi olla. Me saame erinevatel eluetappidel erinevaid kogemusi ning ühel hetkel paneme sellest suurema pildi kokku. Muuda oma vaatenurka: kriisid on head asjad, sest õpetavad meile enda kohta väga palju ja annavad võimaluse arenemiseks. Mõtle, kuidas see praegune situatsioon sulle tulevikus kasulik on.

ALATEADVUS

Meil on sügaval alateadvuses allasurutud negatiivsed kogemused (n-ö pommid ja miinid), mis pidevalt käivituvad ja plahvatavad. Mida aga nende miinide suhtes teha?

Kui miski käivitub, siis tervita seda – see õpetab sulle midagi selle kohta, mida sa antud hetkel aktsepteerida ei taha. See näitab sulle kätte teemad, millega on vaja tegeleda. See paneb arenema.

Esmajärjekorras võiks tegeleda nendega miinidega, mis sinu elu otseselt segavad. Kui miinid plahvatavad, siis too tähelepanu enda juurde. Proovi ennast jälgida ja püüa aru saada, mis selle reaktsiooni vallandab. Et midagi muuta, on kõigepealt vaja hakata seda märkama ja teadvustama. Seejärel saab otsida seoseid – miks see asi üldse üles kerkib? – ning hakata tegelema algpõhjusega. Ehk: märka, teadvusta, tegutse.

MÕTLEMISE FOOKUS

Kuidas aidata inimest, kes ise on väga negatiivne, aga sellega rahul?

Depressioonis inimesel ei ole resursse, et ise aru saada, mis temaga toimub. Sageli saabki aidata vaid professionaal. Sina saaksid vaid julgustada teda professionaali poole pöörduma.

Esimese sammuna võiks kõik negatiivsed uudised ja infovood välja jätta. Kui aga inimene on lihtsalt negatiivne ja pritsib negatiivsust, siis aitab see, kui tegeled iseenda tugevdamisega – teisi on väga raske muuta. Hakka vähendama teiste süüdistamist ning võtma iseendale oma enesetunde eest järjest rohkem vastutust.

Miks on oluline enda mõtteid jälgida?

Meil on 50 000-60 000 automaatmõtet päevas. Kui neid mitte teadvustada, oleme pidevalt autopiloodil ning laseme neil juhtida oma käitumist ja enesetunnet. Et seda muuta, on vaja kõigepealt hakata neid mõtteid märkama ja teadvustama. Ennekõike – mis sind häirib ja mis ei lase sul õnnelik olla? Pane paika eesmärk, kuhu tahad lõpuks jõuda, ning seejärel hakka soovimatuid mõtteid peatama ja asendama. 

Kuidas mõelda ja visualiseerida?

Jälgi pidevalt, millele sa keskendud. Millele sinu fookus pidevalt läheb, seda sa ka suurendad, kuni see hakkab sinu reaalsust looma. Et muuta keskendumise suunda, tasub vahepeal tegeleda rahustavate ja lõõgastavate asjadega – näiteks jooga, Shindo, hingamisharjutused – see aitab tavapärastest mõttemustritest välja tulla ning asju teise nurga alt vaadata. 

HIRM vs ÄREVUS

Hirm on vajalik. See aitab meil ellu jääda. Need, kes eelajalooliselt hirmu ei tundnud, neid enam pole. Kes tundsid hirmu, jäid ellu ning said järglasi. 

Hirm on ürgne tunne, eespool kirjeldatud ärevus aga kogemuslikult õpitud. Ärevus tekib tuleviku pärast muretsemisest – hingamine muutub pinnapealseks ning verevarustus on vaja kehasse tagasi saada. Hingamisharjutused aitavad ärevust leevendada.

Üks harjutus on näiteks selline: hinga sügavalt sisse, seejärel puhu õhk läbi kujuteldava kõrre välja – nii viid tähelepanu ärevuselt ja negatiivsetelt mõttepiltidelt ära. Või siis kujutle sisse hingates, kuidas vesi tuleb randa ning välja hingates, kuidas sealt taandub. Oluline on osata oma kujutluspilte juhtida.

Fookust aitab muuta ka see, kui küsida endalt: “Kas see olukord on mulle päriselt eluohtlik?”
Anna oma sundmõtetele stoppkäsk. Kujuta tõetruult ette suurt punast stoppnuppu, mida sa vajutad. 

Kuidas andestada oma vanematele?

Me kõik pärineme oma lapsepõlvest. See ei ole koht, kus kedagi süüdistada. Vanemad tegid kõik just nii hästi, kui nad oskasid. Looduses ei taha ükski isend oma järglastele otseselt halba. Ta annab parima, mida hetkel oskab anda. Hinnangute kleepimine tekitab kannatusi vaid iseendale. Kui aga võtad olnut kasuliku elukogemusena, siis tuled ka ohvrirollist välja. Küsimus on selles, mis nüüd edasi teha. Oluline on see, millise tähenduse sa ise sellele olukorrale annad. Ära vali ohvrirolli – hakka võtma oma tõlgenduste ja tunnete eest rohkem vastutust.

Kuidas harjutada visualiseerimist, kui ei ole sellega üldse varem tegelenud?

Väga lihtne harjutus: jälgi üht toalille ning keskendu täielikult sellele – nii saab pea tühjaks. Nüüd pane silmad kinni ja kujuta endale seda toalille ette. Järgmiseks mana silme ette mingi koht, mis sulle elus väga meeldinud on (näiteks mererand või mets…), ning kujutle ennast sinna. Mine lihtsalt kõikide oma meeltega sinna kohale (helid, tuul, päike). Tekita ka n-ö ankur, nt 15 min pärast telefon helisema, muidu võib väga rändama minna ja reaalsustaju kaduda.

Kuidas endasse rohkem uskuda ja endas vähem kahelda?

Muuda tõlgendust: see, kui sa aeg-ajalt kahtled, on okei. Kui kahtled, siis ära tee! Kui oled juba teinud, siis ära enam kahtle!

Kuidas vabaneda perfektsionismist?

Lihtsalt võta vastu otsus ja hakka tegutsema. Kõikide asjade muutmiseks on vaja aega; oma aju ja keha ümberõpetamine on pikk protsess, kuna praegused mõttemustrid on aja jooksul välja kujunenud ja juba automaatseks muutunud. Sellega tuleb igapäevaselt ja järjepidevalt tegeleda – üks asi korraga. Nii saab tasapisi luua endale uue reaalsuse. 

Kõigepealt märka, teadvusta ja siis hakka tegelema. Oluline on võtta üks asi korraga ja olla järjepidev. Oma elu lavastame lõppude lõpuks kõik me ise.

Autor: Argo Luigas

 

Vaata Teadlikult õnnelik mina kogukonna kohta lähemalt siit